Kai: ainulaadne kunsti arenduskeskus jõudis koju. Viru keskuse sügiskiri
Kahekümnenda septembri õhtul avati Raphaele Shirley pilkupüüdva välkskulptuuri saatel kauaoodatud Kai kunstikeskus. Usutlesime programmijuhti Karin Laansood ja tegevjuhti Kadri Laas-Lepaseppa, millega on tegu ning millist väärtust Kai kunstikeskus siinsele ja rahvusvahelisele kunstiväljale ning publikule toob.
MILLEST KÕIK ALGUSE SAI?
Aastal 2012 lõime Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse eesmärgiga lahendada erinevaid valupunkte Eesti kunstiväljal ja leida ühenduskohad rahvusvahelise kunstieluga. Arendasime valdkonda aastaid nomaadidena ent süvenes vajadus luua keskne koht ühistegevuseks ja kokkupuuteks rahvusvaheliste ekspertidega. Kunstivaldkond on väike, tiimides tegutsevad enamasti üks või kaks inimest ning üksteise kokku toomiseks ja sünergia loomiseks on vaja ühist ruumi. Nii formuleerisime 2016. aastal vajadused, põhjused ja eesmärgid ning 2019. aastal saime Kai kunstikeskuse avatud.
Eesmärk polnud teha juurde ühte näituseruumi, vaid kogu infrastruktuuri ideest teostuseni. Kõige olulisem osa oli mõju läbimõtlemine, kellelegi pole vaja lihtsalt uut näitusepinda. Näitusesaale on Eestis piisavalt ent puudu oli taristu. Ühiskontor, rahvusvaheline residentuur, kunstikino. Need kõik kokku moodustavad väga originaalse mudeli. Eestis sündinud, meie enda tehtud, rahvusvahelise haardega ja nüüdsest ka mujal riikides inspiratsiooniks saanud.
See lühike kirjeldus saamisloost võib jätta mulje kergest ja ladusast asjade arengust ent algus pole olnud lihtne ja julgeme öelda, et oleme praeguse positsiooni ja austuse auga välja teeninud.
MIS ON KAI?
Lihtsustatult öeldes on Kai maja, arenduskeskus aga platvorm – meie tegevuse emalaev. Laiemalt haarates on Kai kunstikeskus Noblessneri sadamalinnakus asuv kultuurisüda kvaliteetsete näituste, kunsti – ja väärtfilmikino, toidukohtade ning kultuurivaldkonna eestvedajate ühiskontoriga.
MILLEGA KUNSTI ARENDUSKESKUS TÄPSEMALT TEGELEB?
Arenduskeskuse põhitegevus on Eesti kaasaegse kunsti toetamine, arendamine ja selle rahvusvaheliselt nähtavamaks tegemine. Oleme katusorganisatsioon kunstiettevõtetele, organisatsioonidele ja galeriidele. Elik meie fookus on valdkonna arendamisel ja teadmiste, kontaktide ja võimaluste vahendamisel. Otsime võimalusi kunstnike produtseerimistoetusteks, jagame konsultatsioone, võimaldame valdkonnale ühisturundust, levitame kunstisõnumit laiemale publikule ja korraldame üritusi, et teadvustada Eestis eksisteerivaid galeriisid ja kuis nendeni jõuda.
Oluline roll on ka järeltuleva põlve kasvatamisel läbi koolituste ja kursuste korraldamise. Koolituste vastu tuntakse huvi ka rahvusvahelisel tasandil ning uuritakse, mil taas toimub meie korraldatud galeristide meistrikursus.
MIS OLID ARENDUSKESKUSE LOOMISEL VALDKONNA VALUPUNKTID JA MILLISED ON NEED NÜÜD?
Laiemas mõttes koostöö vähesus. Kui meie 2012. aastal nii-öelda pildile tulime, võtsime neutraalse positsiooni, et omavahel konkureerivad galeriid leiaksid läbi meie omavahelise koostööpunkti ja tihedama infovahetuse. Kitsaskohaks oli galeriide rahvusvahelise ambitsiooni olemasolu ent võimaluste puudume. Esimese projektiga algusaastal lõimegi New Yorgis võimaluse kohalikele galeriidele „uks“ seal avada. Fookus oli kunstiturul, galeriidel ja messidel. Kunstikogujad ei teadnud sel hetkel Eesti kunstist suurt midagi. Käesoleva aasta suvel jõudis Temnikova ja Kasela galerii valdkonna tippude tipuni Baselis, mis poleks olnud võimalik ilma meie toeta.
Väga oluliseks teemaks on ka kunstnike tasud. Algatasime galeriide puhul hea tava juhendi, kus fikseeriti põhimõtted koostööks. Taunime suhtumist, et kunstnikud peaksid oma kunsti eksponeerima tasuta. Isegi, kui tasu on väike, on tegu põhimõttelise küsimusega. Kunstnike ja laiemalt loomevaldkonna töötajate väärtustamine ja sotsiaalsete garantiide teema on ühiskonna ja poliitilise tahte teema. Oleme kaasatud ühiskondlikku arutelu protsessi, räägime aktiivselt kaasa ja proovime leida lahendusi.
KEDA TE TOETATE?
Eeskätt kunstiettevõtteid, organisatsioone ja galeriisid rahvusvaheliste tegevuste, ekspordi, arenduse ja koolituste näol. Oluline on rõhutada, et EAS toetab läbi meie organisatsioone, mitte üksikisikuid. Oleme otsinud uusi võimalusi läbi alternatiivsete rahastuste, et ka üksikuid kunstnikke toetada. Toetusvoore ja avalikke konkursse meil pole välja arvatud stipendiumid, mis puudutavad residentuuri. Rahvusvaheline residentuuriprogramm osutus aga äärmiselt populaarseks, saabus 300 taotlust kuuekümne ühest riigist ent vastu saime võtta vaid neliteist.
NÄITUSESAALIST
Meie 450 m2 suuruses näitusesaalis saab toimuma neli suuremat ja mitu väiksemat projekti aastas. Soovime luua orgaanilist ühendust rahvusvahelise kunstiga moel, et kõrvuti on noored alustavad kunstnikud rahvusvaheliste staaridega. Selleks, et kooslusest sünniks uus idee ja näha ka kodukunstnikke hoopis teise nurga alt.
Meie keskus võiks olla uus kodu festivalidele, biennaalidele ja triennaalidele. Septembri lõpus toimub meie juures kunstimess Foto Tallinn, 2021. aastal Rakenduskunsti triennaal.
Näitusesaalis on kuni 1. detsembrini avatud Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali kolmas rahvusvaheline grupinäitus “Lase oma tähelepanul…. pehmeneda ja laiali valguda”, mille kuraator on Hanna Laura Kaljo ning osalejad kunstnikud Marie Kølbæk Iversen, Sandra Kosorotova, Pia Lindman, Andrea Magnani, Elin Már Øyen Vister, Carlos Monleon Gendall, Sam Smith ja Nele Suisalu.
Nobembris avalikustame järgmise suurejoonelise näituseprojekti, mis on loodud spetsiaalselt Kai näitusesaali jaoks.
TEIE KESKUSES ON KA AUDITOORIUM, MIS SEAL TOIMUMA HAKKAB?
Auditooriumi programm sisaldab nii loenguid, koolitusi kui ka kino. Rendime seda ka kvaliteetseteks sündmusteks soovijatele välja.
Kinoprogramm saab meil olema püsiv ja mitmekülgne. Lõime käed kinoga Sõprus ning iga nädala teisipäeviti hakkab toimuma programm „Sõprus Kai peal” – oktoobris näeb filme “Ruut” ja “Parasiit”.
Koostöös Whitechapeli galeriiga näitame alates novembrikuust rahvusvaheliselt tunnustatud Artists’ Film Internationali kunstnike filme. Oleme alustanud koostööd kunstniku ja filmitegija Ingel Vaiklaga, kes on Kai 2020. aasta filmiprogrammi kuraator.
Taivi Koitla
Foto: Virge Viertek