Eesti kunst sai jala Tate´i muuseumi ukse vahele. Eesti Päevaleht. Kaarel Kressa
Maarja Oviir-Neivelti roll Tate’is ei too eestlastele üleöö pudrumägesid, kuid on julgustav.
Aprillis sai briti kunstimuuseumi Tate nõuandva organi liikmeks Maarja Oviir-Neivelt. See on esimene kord, kui eesti kunstikoguja maailmaklassi muuseumi patroonide ringi arvatakse. Täpsemalt sai Oviir-Neiveltist muuseumi Venemaa ja Ida-Euroopa moodsa ja kaasaegse kunsti ostukomisjoni liige.
Mida see tähendab? “Seda, et Eesti kunstil on väga kõrgel tasemel kõneisik maailma ühe olulisema muuseumi meie regiooni puudutava ostukomisjoni juures”, ütles Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskuse juht Karin Laansoo. Tema selgitusel ei tähenda otsus, et homme hakatakse ka Eesti kunsti Tate´i kogudesse ostma, küll aga annab see võimaluse meid puudutava info jagamiseks ja kontaktide loomiseks. “Ei looda uut regioonipõhjast kogu, vaid täiendatakse olemasolevat,” märkis Laansoo. “Praegu on fookuses 1960-ndatel ja 1970-ndatel loodud kunst.”
Komisjoni kuulub 25 liiget, kes on enamasti pärit Venemaalt ja Poolast, Balti riikidest on praegu ainsana esindatud Eesti. Liikmete ametiaeg kestab aasta, vastavalt poolte soovile võib seda pikendada. Komisjon käib koos kaks korda aastas. “Kui soovitud teoste ostunimekirjas on teosed vastava liikme riigist, siis oodatakse sellelt liikmelt tagasisidet ning arutelus osalemist,” rääkis Laansoo. “Iga kohtumise programmis on stuudiovisiidid kunstnike juurde ning sotsiaalset laadi üritused.”
Seega on Eesti kunstikoguja koht komisjonis kasulik staatusesümbol, mis pakub võimalust rahvuslikuks lobitööks. Laansoo sõnul mängisid Oviir-Neivelti määramise juures rolli isiklikud kontaktid. “Kohtusin eelmise aasta juunis ühel Art Baseli üritusel komisjoni Rumeenia liikme Maria Rus Bojaniga,” selgitas Laansoo. “Arutasime Eesti ja Rumeenia rolli Tate´i Ida-Euroopa komisjoni juures. Rus Bojan soovitas arenduskeskusel esitada ametlik Eesti kandidaat Tate´i kogude arendusosakonna direktorile. Tate võttis ühendust Oviir-Neiveltiga ning veebruaris toimus Londonis kohtumine ja ta kutsuti esimesele koosolekule aprillis.”
Ida-Euroopa ostukomisjoni moodustamine 2012. aastal oli järjekordne märk Tate´i järjest globaalsemaks muutuvast haardest. Tate´i viimases avaldatud ostunimekirjas olid juba mõned Ida-Euroopa kunstnike teosed. Näiteks ostis muuseum Horvaatia kunstniku Igor Grubici video “East Side Story”, mille teemaks on homofoobne vägivald. Samuti ostis Tate sotsiaalse kunstiga tegeleva venelase Andrei Molodkini viis digitrükki ja graafikat seeriast “Vedel modernsus”.
“Viimasel koosolekul tutvustasid muuseumi kuraatorid soovitud teoste nimekirja, kus olid Vene mitteametliku kunsti ja 1980.aastate uute kunstiliikumiste tuntumad nimed nagu Boris Orlov, Timur Novikov, Andrei Monastõrski ja Jerzy Lewczynski,” kirjeldas Laansoo. “Eesti kunstist ei ole seni midagi soetatud ja see ongi väljakutse, mida soovime järjekindlalt positiivses suunas mõjutada. Huvitaval kombel on väikeste kunstiajalugude esindatusel maailma muuseumide juures palju sarnaseid jooni välispoliitikaga. Meie riik on väiksem ja meil on vähem vahendeid, kuid peame tegutsema targalt, et meie kunst oleks näiteks Venemaa kunstiajaloo kõrval n-ö kuulda ja näha.”