Kris Lemsalu kilpkonn võitis USA Frieze’il ameeriklaste südamed. Kaarel Kressa. Eesti Päevaleht
Eesti kunstniku kestvus-performance New Yorgis tõi kiidusõnu nii meedialt kui ka korraldajatelt.
See, et Kris Lemsalu jõudis New Yorgi kunstimessil Frieze esindatud kunstnike sekka, oli töövõit nii kunstniku enda kui ka talle oma messiboksis peavarju pakkunud Temnikova ja Kasela galerii jaoks. Kõik edasine oli juba boonus ja seda tuli ootamatult palju. Neljapäeval ehk päev pärast messi avamist kajastas näitust New York Times, kes nimetas oma lemmikute hulgas ära ka Lemsalu teose „Whole Alone 2”. Reedel nimetas Frieze’i žürii messi viis parimat väljapanekut, mille seas on ka Lemsalu boks. Lemsaluga avaldas intervjuu ka väljaanne Forbes.
„See, et Temnikova ja Kasela galerii esimesena Eestist sellele messile on pääsenud, on ikka enneolematu saavutus,” kommenteeris kaasaegse kunsti Eesti keskuse projektijuht Kadri Laas. „See on ikkagi A-kategooria mess, kunstniku jaoks on see oluline maamärk. Spordiga paralleele tuues võiks sealset edu võib-olla võrrelda olümpiavõiduga.”
Teos ise nõuab kunstnikult küllaltki äärmuslikku pühendumist. Lemsalu on varemgi kasutanud installatsioonides keraamikat koos orgaanilise materjaliga, näiteks loomanahkade ja luudega. Seekord aga lamas portselanist kilpkonnakilbi all Lemsalu ise. Teda ümbritsevad tühjad munakarbid, mille otsas turnivad väiksemad keraamilised kilpkonnad. Kunstnik töötas iga päev kahes vahetuses: kolm ja pool kuni neli tundi lamamist, vahepeal tunniajane puhkepaus ja jälle tagasi kilbi alla. Niimoodi mitu päeva järjest.
Galerii ühe omaniku Indrek Kasela sõnul pidas Lemsalu katsumusele kenasti vastu. „Eks see ongi osa kunstniku elust, olla tähelepanu keskmes,” ütles Kasela eile hommikul. „Ta ikka tuleb aeg-ajalt kilbi alt välja, räägime, mis ümbritsevas maailmas toimub, ja siis läheb jälle kilbi alla tagasi, oma väikesesse fantaasiamaailma. Me oleme teda erinevatele seltskondadele nagu imelooma näidanud, mõned inimesed tunnevad ta juba tänaval ära.”
Mingigi privaatsustunde säilitamiseks kattis Lemsalu nägu ja vaatevälja parukas. Kõrvaklappidest tulev muusika summutas väljastpoolt tulevad helid, nii et kunstnik oli välismaailmast täiesti isoleeritud. „Kunstnik pakub kommentaari luksusesemetele ja eksootiliste loomade tööstuses kasutamisele,” mõtiskleb New York Timesi kriitik Martha Schwendener. „Kilpkonna kilbi peapoole alt välja rippuvad pikad punakasblondid juuksed aitavad projekti visuaalset külge veidramaks muuta.”
Läks oodatust paremini
„Kindlasti on see rahvusvahelises mõttes kõige kajastatum Eesti kaasaegse kunsti sündmus läbi aegade,” möönis Kasela. „Kui teatud osa seltskonnast teadiski, et Eestis on head kunstnikud ja selline alustav galerii, siis pärast Frieze’i teavad meid vähemalt siin nüüd küll kõik need paarsada galeriid, kes siin kohal on. Ja kuna me oleme ainuke Eesti galerii, siis on ka hea meelde jätta, et need on eestlased.”
Kadri Laasi sõnul on raske öelda, kumb oli kasulikum, kas Frieze’i žürii äramärkimine või New York Timesi artikkel. „Frieze’i žürii otsus on tähtis asjatundjate jaoks, New York Timesi jälle loevad ka kõik need inimesed, kes kunstimaailmas kodus ei ole. Need on võrdselt kasulikud asjad.”
„Ega jah, New York Timesi tähelepanu endale ise välja promoda ei saa,” nõustus Kasela. „Nagu öeldakse filmis „Lindmees”: „New York Times makes you or breaks you.” See ajaleht teeb sinust staari või paaria. Eks ole selle nimel ka päris palju vaeva nähtud. Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskuse direktor Karin Laansoo ja galerist Olga Temnikova on taustatööd teinud juba mitu kuud. Aga eks alles siis, kui eesriie avaneb, selgub ka tõde. Kui nii võtta, siis Eestist kirjutabki New York Times ainult mõnel juhul: Arvo Pärt, „Mandariinid”, kaasaegne kunst ja aeg-ajalt ka meie tehnoloogia edusammud. Need ongi neli vaala, mille peal Eesti tuntus Ameerikas püsib.”
Kasela märkis, et väljapaneku üle on rõõmsad ka messi korraldajad. Samuti on talle õlale patsutanud mitu mõjukat väliseestlast. „Korraldajad rõõmustasid, et ta ei ole nagu tavapärane installatsioon – teised näitavad ikka kergemini müüdavat kunsti,” selgitas galeriiomanik. „Oldi väga rahul, et tuli selline väga hea, provokatiivne ja julge installatsioon, või nagu nemad ütlevad: kestvus-performance. Rahvale ta ka kuidagi meeldib, arvan, et tegemist on kõige „instagrammituma” teosega. Kui Kris sinna kilbi alla läheb ja välja tuleb, on see omaette sündmus, mida inimesed vaatama kogunevad.”
Mis saab edasi? „Eks meie galerii järgmine etteaste tuleb juba juuni keskel Jaanus Sammaga Art Baseli käigus,” ütles Kasela. „Loodan, et Krisile tulevad siit uued näitusekutsed ja miks mitte ka mõni muuseum, kuhu oma teosega minna.”
Kris Lemsalu oli artikli valmimise ajal kilbi all peidus ega saanud küsimustele vastata.
Kris Lemsalu
sündinud 1985. a
Lõpetas 2008 Eesti kunstiakadeemia keraamikateaduskonna.
Õppinud Taani disainikoolis ja Viini vabade kunstide akadeemias.
Resideerib Viinis ja Tallinnas.
Tähtsamad isikunäitused
2014 „Lord, got to keep on groovin’”, Temnikova & Kasela galerii, Tallinn
2012 „Top Sinner”, Pro Choice, Viin
„EVIAN DESERT”, Galerie Tanja Wagner, Berliin
„Being together” (koos Edith Karlsoniga), Temnikova & Kasela galerii, Tallinn
Mis on Frieze?
Alates 2003. aastast on kunstiajakirja Frieze väljaandjad korraldanud sügiseti Londoni Regent’s Parkis kaasaegse kunsti messi. Alates 2012. aastast korraldatakse Frieze’i messi ka kevaditi New Yorgis, Randalli saarel. Ehkki messi esialgne eesmärk oli kunstnike ja kunstiostjate kokkuviimine, moodustavad külaliste põhiosa tavalised kunstihuvilised. New Yorgi Frieze on praegu üks USA tähtsamaid ja glamuursemaid kunstisündmusi. Tänavusel messil osales Randalli saarel üle 190 kaasaegse kunsti galerii kogu maailmast. New Yorki Frieze’i mess kestis kolmapäevast pühapäevani.